VETTHÜLGAV

Kui oleme väljas vihma ja tuule käes, soovime rõivaid, mis hoiavad meid kuiva ja soojana, kuid võimaldavad vabalt liikuda ilma higiseks ja kleepuvaks tegemata. Öeldakse, et igasugused kangad, alates üliõhukestest venivatest ja lõpetades vastupidavamate klassikaliste vihmakostüümidega, on nii veekindlad kui ka hingavad. Kuidas see toimib?

Alustame veekindlusest. Kanga veekindlus peab tavapäraselt olema 3000 mm (3 m) või rohkem. Kõlab piisavalt lihtsalt, kas pole? Noh, nii lihtne see tegelikult pole. Katsemeetodeid on palju ja igaühel on erinevad seadistused ja protseduurid. Seega, kui te ei saa olla kindel, et kasutati sama katsemeetodit, on arvude võrdlemine keeruline.

Kõige tavalisem meetod on veesambakatse.  Varem kujutas see endast vee valamist torusse ja seejärel mõõtmist, kui suurt survet talub kangas, mis on tihedalt toru alla tõmmatud. Põhimõte on endiselt sama, välja arvatud see, et katsed on nüüd automatiseeritud. Selle katsemeetodi näited on standardid EN ISO 811 ja JIS L 1092 Veesurve rakendamise kiirus võib igas katses erineda, andes väga erinevaid näitajaid.
Sama lugu on hingavusega, mida saab samuti mitmel viisil katsetada. Kõige tavalisemate meetodite puhul mõõdetakse kangast läbiva veeauru kogust. Kahe sellise katse – JIS L 1099 ja ASTM E96/E96M – puhul peaksid väärtused olema kõrged. Kangast saab ka katsetada, mõõtes selle aurutakistust. Nendes katsetes, nagu nt standardi EN ISO 11092 puhul, peaksid väärtused olema madalad.

Seega võib sama kangas saavutada erinevatel viisidel katsetatuna täiesti erinevaid toimivusväärtusi.
Kangas on lamineeritud membraaniga, et muuta see veekindlaks ja hingavaks. Lihtsalt seletatuna on lamineerimine kangale õhukese plastkelme liimimine. On kaks peamist tüüpi. Ühel on pisikesed mikroskoopilised poorid, mis lasevad auru välja, kuid on liiga väikesed, et veetilgad sisse pääseks. Teisel tüübil on lamineerimiskiles materjal, mis juhib ja kannab niiskust rõiva seest väljapoole. See on kõige sobivam külma ilma riietuse jaoks, kuna niiskuse ärakandmise toimimiseks on vaja, et rõiva välisküljel oleks temperatuur külmem.
Mõlema tüübi puhul muudab lamineerimiskelme kanga veekindlaks.
Veel üks kanga veekindlaks muutmise viis on selle taga- või esiküljele plastipõhisest materjalist kattekihi kandmine.

Kangaste esikülg on tavaliselt tugevdatud vetthülgava viimistlusega, et muuta nende veekindluse omadused maksimaalseks. See tagab vihmapiiskade pinnalt maha veeremise ja takistab väliskangal vee sisseimamist, hoides ära rõivaste raskeks ja külmaks muutumise. Lisaks aitab see tõrjuda mustust, mis võib muidu põhjustada vee imbumist läbi membraani.

Oleme katsetanud oma materjalidel 1977 ja 1987 veekindlust ja hingamisvõimet erinevate katsemeetoditega.
Nagu sellest tabelist on näha, saame sõltuvalt valitud meetodist erinevaid tulemusi.

VEEKINDLUS

VENTILATSIOON

*Katse peatatakse tavaliselt 20 000 Pa juures, mis on standardi EN343 klassi 4 maksimumpiir.
Väärtused puudutavad ainult lamineeritud tekstiili.